Flööt

Flööt on üks vanimaid muusikariistu. Tänapäeva flöödi eelkäijad ja temaga sarnased pillid olid tuntud maailma paljude rahvaste seas juba ammustel aegadel. Neid on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt), millest arenes tänapäevane flööt.

Tänapäeva flööte valmistatase põhiliselt mitte puust, vaid metallist ja muudest sulamitest.. Neid on tehtud hõbedast, kullast ja plaatinast, klaasist ja süsinikkust. Nii et flöödi hõbedasel hääles on vahel päris otsene hõbedane kest. Levinuim keskklassiflööt kannab enamasti hõbedaproovi 900. Flööt on ainus puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, mistõttu teda nimetatakse veel põikflöödiks (saksa keeles Quertflöte). Nüüdisaegse välimuse ja omadused andis flöödile saksa pillimeister Theobald Böhm (1794–1881).

Flöödil on tavaliselt 15 auku, mida saab katta klappidega. Klapid on enamasti kinnised. Paljud mudelid on aga auguga, n-ö brill- või ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning levimuusikas kasutatavat glissando't. Madalas registris on flöödi heli mahe ja sametine, keskmises õrn ja soe, kõrgemas registris säravalt kõlav. Flöödil on lihtsalt teostatavad ka mitmesugused flažoletthelid ja multifonid, frullato. Flöödi tooni kvaliteeti hinnatakse muuhulgas kahina puudumise järgi, mis mängijalt eeldab huulikusse puhutava õhujoa optimaalset fokuseeritust.

Tänapäevane flööt on äärmiselt mitmekülgsete mänguomadustega pill, mis võimaldab teostada nii laulvaid meloodiaid kui ka virtuoosseid liikumisi. Erinevalt teistest puupillidest on flöödil väga lihtne mängida topeltstakaatot, mis saavutatakse ataki andmises kordamööda t- ja k- eksplosiooniga. Topeltstakaato kasutamise lihtsus võimaldab flöödil esitada kiireid ja tehniliselt ülikeerulisi partiisid, mis paljudele teistele instrumentidele jäävad kättesaamatuiks.

Partituuris noteeritakse flöödipartii tavaliselt kõige ülemisele noodijoonestikule viiulivõtmes. Suur flööt noteeritakse in C, kuid flöötide perekonna muud pillid on transponeerivad muusikainstrumendid:
• pikoloflööt noteeritakse tavaliselt kas in C (kõlab kirjutatust oktav kõrgemal), in Des või in Es;
• altflööt noteeritakse kas in G, in F või in Es
• bassflööt noteeritakse kas in C või in B
• kontrabassflööt noteeritakse in G.

Flöödiõpetus Tabasalu Muusikakoolis

Tabasalu Muusikakoolis on flöödi eriala olnud algusest peale. Praegu on flöödieriala väga populaarne. Koolis eksisteerib flöödiansambel. Meil on olemas täis konsort pille pikkolost bassini.

Ansambel on esinenud Vääna mõisas, Kumna lossis, Arvo Pärdi keskuses, Lasnamäe Muusikakoolis ja paljudes teistes huvitavates paikades. Flöödiõpilased osalevad suvistes laagrites nagu, flöödilaager Rõuges, Viljandi Vanamuusika lastelaager, suvine Tabasalu MK laager Algallikal jne. Flöödiõpilased on osalenud regionaalsetel ja vabariiklikel konkurssidel ning toonud diplomeid ja auhinnalisi kohti. Nad osalevad aktiivselt kooli elus.