Metsasarve ehitus
Koonushuulikuga metsasarv näeb välja nagu keeruline lehtriga sõlm. See annabki
talle iseloomuliku ümmarguse kuju. Kui see sõlm lahti harutada, siis selguks, et
metsasarve toru pikkus on peaaegu 4 meetrit. Ka kõlalehter on metsasarvel suur ja
uhke, selle läbimõõt on umbes 30 cm. Helikõrguste muutmiseks on pillil kolm või
neli ventiili.
Metsasarved valmistatakse peamiselt messingist, vasest või nikkelhõbedast, mis
liigitab pilli vaskpuhkpillide hulka.
Kuidas metsasarve mängitakse?
Metsasarve hääl on soe, kume ja huikav. Seda pilli mängitakse huulikusse puhudes
ja pilli käte vahel hoides, sõlme osa allapoole. Vasaku käega vajutatakse kolme või
nelja ventiili, mis pikendavad või lühendavad pillitorru puhutavat õhuvoogu, ja parem
käsi asub kõlalehtri sees, et pilli toetada ning muuta selle heli mahedamaks ja
mitmekesisemaks.
Tavaliselt on orkestris 4 metsasarve, aga neid võib seal olla ka kõigest 2 või isegi
kuni 8 tükki. Metsasarvede rühm asub orkestris dirigendi vasakul käel flöötide ja
klarnetite taga.
Üks Eesti kuulsamaid metsasarvemängijaid on Robert Kasemägi. Maailmast on
tuntud Neill ja Will Sanders, David Wakefield jt.
Metsasarve ajalugu
Sarvekujulisi puhkpille tuntakse juba väga vanadest aegadest saadik. Muidugi olid
need alguses enamikus tehtud loomasarvedest, mis neile ka nime on andnud.
Keskajal olid küttimise ja loomade karjatamise juures levinud nii sirged kui kaardus
helisarved, ja neid kasutati ka sõjaväes.
Metsasarv areneski umbes 17. sajandil välja Prantsusmaal kasutatud jahisarvest.
Selle juures muutus huulik teistsuguseks, kõlalehter painutati sõlmekujuliseks, nii et
pilli hääl sai sooja ja paindliku kõla, ja peagi hakati metsasarve kasutama orkestrite
koosseisus. Metsasarvele kirjutasid orkestripartiisid näiteks Wolfgang Amadeus
Mozart ja Ludwig van Beethoven, ja pärastpoole ka soolopalu Richard Wagner,
Johannes Brahms ja Robert Schumann.
Metsasarve tegemine
Metsasarvede eelkäijad jahisarved olid valmistatud loomasarvedest või puidust.
Hiljem hakati neid tegema aga metallist.
Algse metsasarve kuju oli praegusest palju lihtsam. Aja jooksul arenes selle ehitus
järjest keerukamaks, näiteks pillimeistritest vennad Leichamschneiderid Viinist
muutsid pika keerdus pillitoru veel pikemaks ja palju koonusjamaks, laiendasid
pillisuud oluliselt ja saavutasid sellega iseloomuliku mõnusa pehme sarvehääle.
Metsasarve järgmistest edasiarendajatest on ajalukku läinud ka 18. sajandil elanud
Joseph Hampel, kes muutis pillitoru sõlme tihedaks keeruks ning sedamoodi, et
parema hääle huvides tuli pilli mängida nüüd, sõlm allpool nagu tänapäeval. Ta
muutis ka metsasarve huuliku väikese lehtri kujuliseks.
19. sajandil lisasid meistrid Heinrich Stölzel ja Friedrich Blümel metsasarvele ka
ventiilid helikõrguste muutmiseks.
Metsasarveõpetus Tabasalu Muusikakoolis
Tabasalu Muusikakoolis õpetatakse tuubat alates aastast 1998, õpetaja Valdo
Rüütelmaa.
2019. saavutas Johanna Rüütelmaa metsasarvel Vabariikliku konkursi „Parim noor Instrumentalist“ finaalis III koha.
Tuubat mängitakse Tabasalu Muusikakooli puhkpilliorkestris.