Trompeti ehitus

Tänapäevane trompet on pikk kirjaklambri moodi kokku keeratud metalltoru pika lehtrikujulise suuga ja kolme ventiiliga, Trompeti huulikul on ringikujuline serv ja selle järel avaram kauss, millest edasi satub sissepuhutav õhk hoopis kitsamasse n.ö kõrisse ja sealt edasi trompetitorusse. Väljuv heli kujuneb lõplikult pilli lehtris. Häälestuse muutmiseks on trompetil häälestuskroon, mida edasi-tagasi liigutades muutub pilli häälestus madalamaks või kõrgemaks.

Kuidas trompetit mängitakse?

Üsna tuntud trompetid on orkestris kõige kõrgema kõlaga vaskpuhkpillid, nende hääl on kõlav, hele ja tundeküllane. Neid on orkestris 2 – 4 ja nad paiknevad dirigendi juurest vaadates otse ning veidi paremale orkestri tagumises servas, metsasarvede ja timpanite kõrval.

Mängides hoitakse trompetit rõhtsalt suu ees, puhudes huulikusse õhku ja vajutades pillil paiknevaid ventiile helikõrguste muutmiseks. Trompeti mängimise juures on oluline huulte vibreerimine vastu pilli huulikut. Ventiilid muudavad õhujoa ulatust ja selle kaudu mõjutavad pilli helikõrgust.

Trompetit kasutatakse paljudes muusikaliikides, eriti klassikalises muusikas ja džässis, kuid ka rokk-, popp-, bluus- ja funkmuusikas.

Kuulsad trompetistid ehk trompetimängijad maailmas on Louis Armstrong, Miles Davis, Maurice Andre, aga Eestis on tuntud ja tunnustatud Tanel Aavakivi, Priit Aimla, Loit Lepalaan, Abi Zeider jt.

Tuntud hobitrompetistid on aga näiteks prints Charles, näitleja Richard Gere, kosmonaut John Glenn, Aerosmithi laulja Steven Tyler jpt.

Trompeti ajalugu

Lehtrikujulised puhkpillid on inimkonna kaaslaseks olnud vaata et algusest peale ja igas maailma paigas. Muidugi iidsetel aegadel valmisid need pillid loomasarvedest, merekarpidest, aga ka puidust ja alles hiljem erinevatest metallidest. Samuti ei pruugitud kasutada päris vanasti neid pille üldse mitte muusika tegemiseks, vaid signaalide andmiseks jahi- või sõjakäigul, samuti igasuguste usukommete täitmise juures. Kuid juba antiikajal kuulusid pasunad sõjavägede orkestritesse koos trummidega ka meeste ergutamise ning vaenlaste hirmutamise eesmärgil.

Puhtalt muusika mängimiseks hakati trompetit kasutama alles renessansiajal umbes 13. sajandil. Siis oli trompetil küll keerdus toru, aga klappe mitte. 14. sajandil arenes sellest välja liuguriga trompet, milles õhu teekonda pillitorus mõjutati liuguri liigutamisega. Tänapäevased ventiilid eri helikõrguste mängimiseks aga sai trompet endale alles 19. sajandil.

Trompetite tegemine

Trompetid valmistatakse tänapäeval enamasti valgevasest ehk messingist. Selle pikka toru painutatakse mitu korda, et saada talle omane pikergune kuju. Ajalikku on läinud sellised trompetiuuendajad, nagu trompetimängijad Anton Weidinger 18. sajandi lõpu Austriast ja Julius Koslec 19. sajandi Saksamaalt, kes võtsid pilli juures kasutusele kaks õhuventiili. Tänapäeval tuntud kirjaklambri kuju andis trompetile aga inglise trompetist John Hyde 19. sajandil.

Trompetiõpetus Tabasalu Muusikakoolis

Tabasalu Muusikakoolis õpetatakse tuubat alates aastast 1998, õpetaja Valdo Rüütelmaa.

2015. saavutas Martin Pajumaa trompetil Vabariikliku konkursi „Parim noor Instrumentalist“ finaalis I koha.

Tuubat mängitakse Tabasalu Muusikakooli puhkpilliorkestris.